Goodid olid muistne idagermaani hõim, kes umbes kaks tuhat aastat tagasi Skandinaaviast suurele mandrile liikusid ning seejärel põiki läbi kogu Euroopa rändasid. Vahemikus kolmandast kuni kuuenda sajandini võitlesid need põhjamaa sõdalased edukalt nii hunnide kui roomlastega ning rajasid oma kuningriigid endistele Rooma impeeriumi aladele Itaalias, Prantsusmaal ja Hispaanias. Meie ajani säilinud gootide kunst on põhiliselt esindatud arhitektuuris ja ehtekunstis, kuid tähelepanu väärib ka nende kirjakunst, mis oli eeskujuks mitmetele hilisematele stiilidele. 7. sajandi lõpust kuni 13. sajandini oli praegustel Hispaania ja Portugali aladel kasutusel läänegootide tähestikul põhinev keskaegne kirjastiil, mida tuntakse läänegooti kirjana. 6. sajandil jäid goodid põhjapoolt agressiivselt laienevate frankide ja lõunapoolt kaotatud maid tagasi vallutama asunud Rooma impeeriumi vahele, järkjärgult kaotasid nad oma valdused. Aja jooksul gooti hõimud romaniseerusid ja sulandusid kokku teiste rahvastega, mälestused muinasgootide kangelas- ja hirmutegudest jäid aga kestma ning andsid sajandeid hiljem nime kõrgkeskaegsele arhitektuuri- ja kunstivoolule.