Pildil: Läänegoodid Adrianoopoli lahingus 378. aastal (autor: Angus McBride), Konstantinoopoli keisri teenistuses olev idagootide sõdalane.

3. sajandiks olid Skandinaaviast väljarännanud gootide läänepoolsed hõimud tunginud juba Rooma impeeriumi provintsidesse Musta mere ääres. 4. sajandil ühendas kuningas Ermanarich goodid hõimuliiduks, mis küündis Mustast merest Läänemereni ja mille koosseisu võis kuuluda ka eesti hõime. Ermanarichi hõimuliit purustati aga hunnide poolt ja Rooma aladele surutud läänegoodid said keisrilt loa elada Balkani poolsaarel. Selle loa eeltingimus oli ristiusu vastuvõtmine ja gooti päritolu preester Ulfilas tõlkis piibli gooti keelde. Varsti aga sattusid läänegoodid roomlastega taas sõjajalale ning 378. aastal said impeeriumi väed Adrianoopoli all nende käest haledalt lüüa. 410. aastal vallutas ja rüüstas läänegootide kuningas Alaric Rooma linna ja impeerium oli sunnitud andma läänegootidele seaduslikud valdused Lõuna-Gallias, kust need kiiresti levisid Spaniasse. 451. aastal toimus Katalaunia lahing, milles osales lugematu arv erinevaid hõime. Läänepoolsed gootide hõimud võitlesid roomlaste, idagoodid hunnide poolel. Peale hunnide kuninga Attila surma pöörasid idagoodid oma relvad aga endiste liitlaste vastu ja kui nad olid lõplikult peatanud hunnide pealetungi läände, lubati ka neil mõneks ajaks asuda impeeriumi aladele. Paljud neist astusid Konstantinoopolis resideeruva Rooma keisri teenistusse.