Pildil: Idagootide kuningas Theoderichi mausoleum Ravennas (6. saj), läänegootide kuldrist Guarrazari aardest (7. saj), läänegootide tähestik, arhitektuuridetailid Hispaanias asuvatest läänegootide kirikutest (7. saj).

Väljarännanud muinasgootide rikkalikust kultuuripärandist on mõndagi säilinud. Näiteid läänegootide ehituskunstist võib leida Hispaaniast, idagootide omast Itaaliast. Väga tähelepanuväärne on Theoderich Suure mausoleum Ravennas. See on ainus säilinud kuninglik haud sellest perioodist, puhtalt muinasgooti stiilis ringikujulise põhiplaaniga Istria kivist ehitis ei oma palju ühist rooma ega bütsantsi kunstiga. Hauakambri katus on tahutud ühest suurest kümne meetrise diameetriga kivitükist, mis kaalub kolmsada tonni. Ka gootide metallitöö ja ehtekunst olid kõrgelt arenenud, säilinud on münte, vöösid, ehteid ja kiivreid. Ainulaadse väärtusega on Toledo lähedalt Guarrazarist leitud läänegootide aare, mis koosneb tseremoniaalsetest kettide küljes rippuvatest kuldkroonidest, ristidest ning vöödest. Kõige väärtuslikum tänapäevani säilinud kroon on 7. sajandil valitsenud läänegootide kuningas Recceswinthi kuldkroon pärlite ja siniste safiiridega, on kindlaks tehtud, et safiirid pärinevad Sri Lankalt. Tähelepanu väärib ka gootide kirjakunst, mis on olnud eeskujuks hilisematele kirjastiilidele. 7. sajandi lõpust kuni 13. sajandini oli praegustel Hispaania ja Portugali aladel kasutusel läänegootide tähestikul põhinev keskaegne kirjastiil, mida tuntakse läänegooti kirjana.