Pildil: Läänegootide fibula (6. saj), gootide kuningriigid 6. sajandi alguses, idagootide kiiver (6. saj).

Roomlased olid oma gootidest liitlasi korduvalt teiste germaanlaste vastu saatnud, kuid impeerium muutis tihti oma sümpaatiaid ja tülid roomlaste ning gootide vahel jätkusid. Lõpuks hõivasid läänegoodid suured alad Spanias ja Gallias ning moodustasid iseseisva suurriigi pealinnaga Toledos. 5. sajandi lõpus varises Rooma riigi lääneosa kokku, Itaalias võttis võimu üle germaanlaste kuningas Odoaker. Impeeriumit Konstantinoopolist valitsev keiser Zeno ässitas Odoakerile kallale idagootide kuninga Theoderichi, kes tappis Odoakeri ning rajas Itaaliasse idagootide kuningriigi pealinnaga Ravennas. 6. sajandi alguses puutusid idagootide ja läänegootide piirid Vahemere ääres kokku. Peagi said läänegoodid aga frankidelt lüüa ja kaotasid põhjapoolsed alad. Peale Theoderichi surma langes ka idagootide riik kaosesse, 535. aastal alanud Gooti sõjas purustati nad lõplikult ja roomlased võtsid Itaalia tagasi. Läänegoodid suutsid küll roomlaste sissetungi Spaniasse peatada, mitte aga neid sealt välja tõrjuda. Kristluse arianistlikku vormi tunnistavad läänegoodid jäid katoliiklike naabrite usupoliitilise surve alla ja 6. sajandi lõpus hakkasid läänegoodid kiiresti romaniseeruma. Lõpliku hoobi andis neile Maroko mauride sissetung Hispaaniasse 8. sajandi alguses. Viimased ellu jäänud läänegoodid rajasid Hispaania põhjarannikule Astuuria kuningriigi, mis püsis kuni 10. sajandini.