Gootika on keskaja teine suurim kunstivool romaani kunsti järel. Gooti ehitusstiil sündis 12. sajandi Prantsusmaal ja levis sealt kiiresti teistesse Lääne-Euroopa maadesse. Uhketest gooti katedraalidest kujunesid tähtsad katoliku kiriku võimusümbolid. Ka keskaegne kujutav kunst oli vahetult seotud religiooniga, kirik kasutas seda monopoolse propagandavahendina ning hoidis range tsensuuri all. Alles renessanss ja 16. sajandi protestantlik reformatsioon tõid kaasa mitmete kirikute ning koguni riikide väljalibisemise Rooma paavsti võimuhaardest. Gooti stiil kestiski üldjoontes 16. sajandini, just 16. sajandi Itaalias sai "gootika" oma nime, kui nii hakati halvustavalt nimetama renessansieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Gootika ning renessanssi piir ei ole väga selge, gootilikud meeleolud ja sümboolika küündivad mitmel juhul sügavale uue kunstivoolu südamesse. Just keskaegsest hilisgootikast pärineb enamus kaasaegse tumeda kunsti ning õudusloome algeid. Vahepeal hääbunud gootika läks taas moodi koos romantismi sünniga 18. sajandil ning püsib erinevate neogooti vooludena elujõulisena kuni tänapäevani.